Trekking Mae Tangis

Hommikult kell 9 olingi väljas transporti ootamas, arvasin et tuleb minibuss aga oli hoopis Toyota kastitakso millel juba teised huvilised peal. Grupis oli kaks ameeriklast kes elasid tegelikult Hong Kongis, üks baski noormees , mina ja ülejäänud olid Malaisia hiinlased kes kõik rääkisid ka inglise keelt. Selgus et see baski noormees on elanud kaks aastat Hiinas ja rääkis ka mandariini keelt, nii ta jutustaski hiinlastega hiina keeles, päris huvitav oli pealt vaadata. See baski kutt oli ka kaks korda Tallinnas käinud ja üsna laia silmaringiga. Kiitis eesti naisi kah, khm. Sõit läks siis põhja poole Mae Tangi kanti, umbes 50-60 km Chiangmaist. Kiirteel uhas meie Toyota Hilux 100-ga,  olemine kiskus küll jahedaks aga väga hull ei olnud, väljas ikkagi vähemalt 25 kraadi sooja. Alustuseks väike peatus orhideefarmis.

Edasi läks sõit mingi farmi juurde kus pidi algama elevandisõit, elevante veel kohal polnud sest kõik olid sõidus. Ostsime 20 bahti eest pakikese elevanditoitu mis sisaldas banaane ja suhkruroo tükikesi. Kuna oli veidi nälg siis lasime neil ka endal hea maitsta, polnudki varem suhkruroogu söönud, päris hea oli. Varsti tulidki elevandid ja  meid paigutati kahekaupa sadulatesse.

No siin on meie elevant endale toitu lunimas, viskasime londi vahele banaanikese ja siis sai paarkümmend meetrit sõita kui jälle lont üleval ..

Selline kaunis dzungel ümberringi, temperatuur juba 30 kraadi kanti.

Kui elevandisõit läbi sai siis saadeti meid sellise raudpuuriga üle jõe, pildil ameeriklased Hong Kongist ja see baski kutt.Tüdruk töötab seal inglise keele õpetajana , 4000 dollarit kuus, pole paha.

Oligi käes aeg väikeseks lõunapausiks. Sellise banaanilehe sees pakuti  nuudli kana rooga, kana oli seal küll üsna vähe. Nuudleid on pulkadega suhteliselt lihtne süüa, ajad otsa suhu ja tõmbad ülejaäänu tagantjärele sisse.

Edasi algas dzunglimatk mööda oja üles kose juurde, see polnudki nii lihtne sest vahepeal tuli ikka mööda kive ronida ja kohati oli ka libe, Ümberringi ilus metsik loodus, siin bambusepõõsad.

Poole tunni pärast olime siis kohal ja sai ka väike suplus seal koses tehtud. Rahvast oli seal kose juures  ikka korralikult, oma paar- kolmkümmend inimest.

Allatulek oli natuke lihtsam ja kohati sai ka matkates täielikku üklsildust nautida kus kedagi näha kuulda polnud. Mõnikord pidi ka  natuke teed otsima sest mööde kive kulgev rada polnud eriti nähtav ja sai nii siit kui sealt minna..

Edasi viidi meid raftingu algpunkti, jõgi oli seal üsna  rahulik. Vestid selga, kiivrid pähe ja sõit võis alata. Igaks juhuks panin rahakoti kilekoti sisse ja õieti tegin sest püksid olid lõpuks poolmärjad.

Oli ka paar sellist kohta kus laine vett paati lõi ja ühes kohas kästi isegi paadi keskele kükitada ja paat tegi korraliku jõnksu nii et peaaegu pidid prillid eest ära lendama. Fotosid teha seal igatahes ei saanud. Teistel polnud üldse fotokaid kaasas.

Kui jõe karmim osa läbi sai siis läksime üle bambusparvedele, parv oli praktiliselt vee all nii et lõpuks olid püksid korralikult märjad. Tegelikult oli jõgi üsna madal, jalad ulatusid põhja igal pool.

Pärast vaatasin kaardi pealt et see jõgi on kanalitega ühendatud Pingi jõega mis voolab läbi Chiang Mai ja edasi voolab see veel paljude jõgedega ühinedes lõunasse ja lõpuks voolab läbi Bangkoki merre ja seal on jõe nimeks Chao Phraya. Kokku peaks selle jõe pikkus olema ikka üle tuhande kilomeetri. Koju jõudes võtsin KFC-st  jälle kananagitsad riisiga, unustasin neile öeda et no spicy ja suu põles, fakk. Kohalikest toidukohtadest saab eine 30..35 bahtiga aga seal on ka palju vähem kana nii et kõht jääb tühjaks.

Wat Phra That Doi Suthep tempel

See üks kuulsamaid Chiang Mai vaatamisväärsusi asub umbes 15 km kaugusel linnast väljas Doi Suthep nimelise mäe nõlval. Selge ilmaga paistab see tempel Chiang Maist kätte aga praegu on suhteliselt kehv nähtavus ja linnast näha seda ei ole. Tee sinna viib  mööda Huay Kaew maanteed, just minu praeguse elukoha lähedalt. Hommikusöögiks KFC spicy kananagitsad riisiga 69 bahti ja hääletasin siis ühte kastitaksot ehk songthaew, juht seletas midagi segases inglise keeles et  viib mind kuhugi sinna mäe alla. Selgus et seal on Chiang Mai loomaaed ehk Zoo kust siis stardivad teised kastitaksod üles mäkke Doi Suthepi poole. Sealt Zoo juurest  sain siis 40 bahtiga ehk 1 euroga Doi Suthep templi juurde. Päris üles templi juurde viib veel 309 astmega trepp, midagi väga hullu tõusu õnneks pole, hakkasin siis sinnapoole ronima, alustuseks kellegi targa lugupeetud munga kuju.

Aga siin see päris trepp.

Oh mis igasugu buddha värki siin müüakse.

Varsti jõudsingi üles, templi peapagood on siin selline kandiline.

Jah, seal on ka eurooplastest budiste kes õnnistust saavad.

Tempel ise on asutatud 1383 aastal. Seal templis asub ka kuulsa  Emerald Buddha kuju koopia. Emerald Buddha on 45 cm kõrgune nefriidist Buddha kuju mis on riietatud kuldriietesse ja asub Bangkokis Wat Phra Kaew templis Kuningapalee kompleksis ja see on väga tähtis Tai budismi sümbol. Kuju ise olevat tehtud Indias 2000 aastat tagasi ja see on rännanud läbi aegade ja  mitmete maade kuni  Tai kuningas selle 15 sajandil Kambodza Angkor Wati vallutamisel  sealt ära röövis. Vahepeal oli see jälle kadunud ja leiti uuesti üles Chiang Rais. Kaudselt olevat see Emerald Buddha ka  Tai kuningavõimu sümbol.

See valge elevant siin Doi Suthepis olevat olnud legendi järgi selle templi asukoha näitaja, elevant olevat roninud mäe otsa dzunglisse kus selle koha peal maha heitnud ja sinna asutatud siis see Doi Suthepi tempel.

Ja otse templi juures väike üllatus, see peaks olema jackfruit puu, päris naljakas kuidas need viljad seal tüve küljes ripuvad. Muideks durianid on välimuselt üsna sarnased puuviljad aga ripuvad puu otsas okste küljes.

Noh käisin seal oma ringi ära ja ausalt öeldes  midagi väga põrutavat seal polnud  kui oled juba varem buddha templeid näinud. All trepi juures mängisid väikesed ilmselt kareni või mingi muu mägihõimu tüdrukud, hea pildi sai.

Ja kaks koera  magasid seal, miskipärast olid neil kuuma ilmaga vestid seljas, ei tea küll miks. Kõik koerad sealkandis on väga uimased ja magavad sest väljas  on enamasti 30-35 kraadi sooja

Noh tegin siis ka mägihõimude toetuseks pisikese ostu:  kaks korda 5 bahti sellise käepaela eest

Tagasi Chiang Maisse sain 60 bahti eest otse vanalinna, võtsin sealt ühest reisibüroost järgmiseks päevaks 1000 bahti ehk 23 euro eest trekking ekskursiooni mägedesse, see pidi koosnema dzhunglimatkast, elevandisõidust, raftingust ja bambusparvega parvetamisest. Edasi jalutasin seal vanalinnas veel niisama, orienteerumiseks sai suurepäraselt kasutada nutitelefoni GPS ja Google mapsi. Chiang Mai vanalinn nagu koosneksi templitest, ilmselt on neid seal sadu ja mõned neist on ehitatud puust ja üsna omapärase stiiliga.

Siin templis sai 100 bahti eest osta sellise lipukese oma zodiaagimärgiga ja sinna üles riputada.

Huay Kaew Residents

Eks olin juba internetis varem tutvunud Chiang Mai elamisvõimalustega ja valmis vaadanud Huay Kaew nimelise residentsi kus 1 kuu elamist maksab ainult 5000 bahti + kommunaalid ehk umbes 170+ päevas. Hakkasin siis  kaardi järgi jalgsi sinnapoole minema,  see asus  üsna vanalinna teises servas,  isegi 300 meetrit väljaspool müüre.  Chiang Mai vanalinn kujutab endast nimelt umbes 1,5 kilomeetrise servaga ruutu mille ümber on veekanal või kaitsekraav,  kuidas seda nimetada, inglise keeles nimetatakse seda moat. Kunagi olid seal ilmselt ka müürid mis mõnes kohas on veel alles.

Tee peal küsisin veel siit sealt  öömajade  hindu aga alla 500 bahti päev normaalset kohta ei saa sest paistis et turiste on siin piisavalt. Jõudsin siis lõpuks Huay Kaew residentsi, see hääldatakse  umbes Huei Käo , tegin üürilepingu ära ja tuktukiga tagasi oma kotte tooma. Tuktuki sõit maksis 60-80 bahti  2-3 kilomeetrise otsa  eest.  Huaykaew residents ja ruum ise on siis sellised, ruumi pindala umbes 20 m2, konditsioneer, telekas  ja külmkapp. Sealsamas kõrval on ka üks suur kaubanduskeskus kus huvitaval kombel ühes salongis massazh maksis 130 bahti ehk vähem kui tänaval kus küsitakse 180-200 bahti. Selles kaubanduskeskuses on kõik mis eluks vajalik, poed, restoranid, pangad ja kõik on muidugi palju odavam kui Eestis, näiteks restorani praad 90-120 bahti ehk 2-3 eur, sööklas saab süüa isegi 40 bahti ehk 1 euriga.

Chiang Maisse

Sai siis Pattayas paar päeva rannas vedeletud ja edasine mõte oli külastada Chiang Maid mis on suuruselt teine Tai linn umbes 200-300 tuhande elanikuga. Chaing Mai asub Põhja Tais umbes 700 km Bangkokist põhja poole. Kuna Bangkokis on teatavasti praegu suured segadused ja rahutused siis ei hakanud rongivarianti proovima ja otsustasin lennureisi kasuks, see kestab ainult 1 tund, võrdluseks rongireis 10..12 tundi. Airasial oli parajasti 20 % soodustused ja pilet Chiang Maisse maksis 1800 bahti koos pagasiga ehk umbes 40 eurot. Ilma pagasita oleks veel 300 bahti odavam olnud. Väike probleem oli selles et Airasia on teatavasti kolinud vanasse Bangkoki Don Mueangi lennujaama kuhu Pattayast otsebussid ei käi, seega tuli võtta kõigepealt pilet Pattayast  Bangkoki Suvarnabhumi lennujaama ja sealt shuttle buss Don Mueangi lennujaama  Üldiselt sujus kõik plaanipäraselt, Bangkoki Suvarnabhumi lennujaamas otsisin selle shuttle bussi üles, küsiti näha Airasia lennupiletit ja see shuttle buss sõitis Bangkoki teises servas asuvasse Don Mueangi  tund aega. Erilisi ummikuid õnneks ei olnud. Vahelduseks jälgisin teekonda GPS järgi, buss sõitis peaaegu läbi Bangkoki kesklinna,  kuivõrd sellisel 10 miljoni elanikuga suurlinnal kesklinna üldse on.  Lend startis 16.55 ja Chiang Mais olin kell 18. Chiang Mai lennujaamast võtsin tuktuki 80 bahti eest ja see viis mind Mint House nimelisse guesthouse mis asub vanalinna lõunaservas. Oli bookinud 450 bahti eest kondiga toa aga kohapeal öeldi et täna seda ei saa ja majutati ventilaatoriga tuppa mis maksis 350 bahti ja Agoda pidavat vaheraha tagasi maksma. Tegelikult polnud seda konti vajagi sest ööd on siin jahedad, umbes 15..17 kraadi ainult.  Sealsamas vanalinna servas oli ka  mingi väike ööturg kus sain 30 bahti eest pad thai.ehk nuudlid kanaga.

Jomtieni rannas

Otse minu guesthouse lähedal  rannas oli vesi ikka sogane ja kahtlane ja seepärast sõitsin 500 meetrit edasi kus paistis puhtam vesi, rannatool maksis 40 bahti aga polnud hullu. Käisin paar korda vees kusjuures vesi oli üsna külm, umbes 22-24 kraadi ainult  ;). Järsku märkasin et otse minu lähedal kutid pakivad lahti flyboardi ja jetit, varsti läkski sõiduks ja üks mees oli tõeline proff kes pani õhus saltosid nagu muuseas. Sihukest professionalismi ma polnud varem näinud,   vahel  pani ta väikese vahega mitu saltot järjest . Lõpuks tekkis neil mingi jama ja vesi sai otsa ning mees plartsatas paari meetri kõrguselt kõhuli vette aga õnneks polnud häda midagi. Järelveetavad banaanipaadid ja langevarjud olid seal kah.

 ,

Nojah, siit on Pattaya poole veel 3 km randa ja  2 km jääb teisele poole, rahvast oli kõik kohad täis aga ka mitte liiga palju..

  

Nojah, nendel palmidel siin olid ka kookospähklid küljes, tavaliselt kaalub üks 3-4 kilo, ei tea mis juhtub kui need alla sajavad.

Kes on huviline saab siin 79 bahti ehk vähem kui 2 euro eest lasta kaladel oma jalgu näkitseda, nagu näha on siinkandis palju venekeelseid silte kah. Veidi kummaline oli näha- kuulda venelasi poes vene keeles müüja käest asju küsivat, need muidugi ei vastanud midagi või rääkisid ingilise keeles vastu.

Pattayas Jomtienis

No vaatasin siis ringi mis seal Jomtienil asjad ja teenused ka maksavad, paistis et hinnad on siin kallimad kui päris Pattayas soi Buakhaol, massazhi siin alla 180 bahti polnud, motikarent kah 200 bahti päev. Egas midagi, sõitsin siis kastitaksoga Pattaya Second Roadile ja sealt jalgsi soi Buakhaole kus alustuseks lasin tai massazhi teha -100 bahti. Pärast küsisin sealtsamast salongist kust saab odavalt motikat rentida ja juhatati paarkümmend meetrit edasi mingi putka juurde  kust sain Honda Clicki tüüpi rolleri 3 päevaks 400 bahti eest, seega 133 päevas. See oli veel see uuem 125 cm3 mudel, päris hea minekuga riistapuu. Motikaga tagasi Jomtienile sõites jäi tee peale uus ööturg mis asus otse rannapromenaadi ääres. Vinge muusikaauto möirgas üle kõige ja müüdi seal. igasugust nänni nagu alati.

Heh, nagu jõulud oleks käes, unustasid vist maha võtta, aga Pattayas ongi pidu kogu aeg ;)

Siin saab vingeid tätokaid lasta teha.

Paistab et selliste diskoautode tegemine on Taimaal moes, õhtuti ja  pühade ajal näeb sellised mitmetes kohtade.

Aga nagu alati üks video on etem kui 100 pilti, see on teine fiiling.   Night market

Taimaale. Esimene päev.

Eestis läksid ilmad üsna külmaks ja väike soojamaareis kulus marjaks ära ja kus mujal jaanuaris ikka sooja saab kui Taimaal ;).. Väga konkreetset plaani Taimaal ringireisimiseks polnud, pikemalt tahtsin külastada Põhja-Tais asuvat Chiang Maid ja Lõuna-Tais asuvat Phuketti, eks kohapeal vaatab mis välja tuleb.
Mõtlesin et seekord kirjutan väikese blogi reaalajas et hiljem oleks endal hea meenutada ja mõnel külastajal väikestviisi kasulikku infot siit ammutada. Kaasa võtsin ka kaks seebikarbi tüüpi fotokat Nikon ja Fujitsu. Väljalennu valisin 23 jaanuariks,  täpselt selliseks ajaks et jõuaks Bangkokki 24 jaanuaril, esimesel viisavabal päeval. Marsruudiks oli Tallinn-Riia-Istanbul-Bangkok. Lend sujus seekord ajaliselt kuidagi eriliselt täpselt,  tai immigratsiooniametnik oli  ka sõbralik kuju, otsis küll tükk aega arvutist Estonia riiki  ja kutsus ühe teisegi mehe appi aga lõpuks sai passi löödud 30 päevane maal viibimise tempel nagu Euroopa Liidust saabunud inimesele kohane.
Esimeseks peatuskohaks valisin Pattaya kui Bangkokile lähima rannapiirkonna  sest oli soov alustuseks natuke end soojas merevees turgutada. Suvarnabhumi lennujaamas pidin Pattaya bussi tervelt 2 tundi ootama sest kõik varasemad reisid olid välja müüdud,  turistipuudust siin ei tunta. Buss saabus Pattaya ja Jomtieni vahel asuvasse bussijaama Thepprasit roadi lähedal. Juba sealkandis oli näha et Pattaya  turismindus  on jälle kõvasti edasi arenenud sest liiklus oli meeletu. Võtsin 10 bahtise kastitakso ja sõitsin edasi Jomtienile. Jomtien on Pattaya lõunapoolne osa kus on oma 5 kilomeetrine rand ja ka natuke puhtam vesi. Sõitsin Jomtieni üsna tagumisse otsa, sealt on päris Pattayasse 5 kuni 6 kilomeetrit. Mul ei olnud seekord mingit ööbimist reserveeritud ja huvitaval kombel ei olnud ka eriti vabu tube külalismajades,. Lõpuks sain siiski  500 bahti eest suhteliselt viisaka ja konditsioneeriga toa umbes 200 meetrit rannast. Esimesel päeval ringi vaadates tundus et hinnad on siinkandis natuke tõusnud. Ja mis kohe silma hakkas oli see et venelasi oli sealkandis tohutult, hilisema hinnangu järgi kohati lausa kuni 50% turistidest aga ega see mind eriti ei seganud.