Eestis läksid ilmad üsna külmaks ja väike soojamaareis kulus marjaks
ära ja kus mujal jaanuaris ikka sooja saab kui Taimaal ;).. Väga konkreetset plaani Taimaal ringireisimiseks polnud, pikemalt tahtsin külastada Põhja-Tais asuvat Chiang Maid ja Lõuna-Tais asuvat Phuketti, eks kohapeal vaatab mis välja tuleb.
Mõtlesin et seekord kirjutan väikese blogi reaalajas et hiljem oleks endal hea meenutada ja mõnel külastajal väikestviisi kasulikku infot siit ammutada. Kaasa võtsin ka kaks seebikarbi tüüpi fotokat Nikon ja Fujitsu. Väljalennu valisin 23 jaanuariks, täpselt selliseks ajaks et jõuaks Bangkokki 24 jaanuaril, esimesel viisavabal päeval. Marsruudiks oli Tallinn-Riia-Istanbul-Bangkok. Lend sujus seekord ajaliselt kuidagi eriliselt täpselt, tai immigratsiooniametnik oli ka sõbralik kuju, otsis küll tükk aega arvutist Estonia riiki ja kutsus ühe teisegi mehe appi aga lõpuks sai passi löödud 30 päevane maal viibimise tempel nagu Euroopa Liidust saabunud inimesele kohane.
Esimeseks peatuskohaks valisin Pattaya kui Bangkokile lähima rannapiirkonna sest oli soov alustuseks natuke end soojas merevees turgutada. Suvarnabhumi lennujaamas pidin Pattaya bussi tervelt 2 tundi ootama sest kõik varasemad reisid olid välja müüdud, turistipuudust siin ei tunta. Buss saabus Pattaya ja Jomtieni vahel asuvasse bussijaama Thepprasit roadi lähedal. Juba sealkandis oli näha et Pattaya turismindus on jälle kõvasti edasi arenenud sest liiklus oli meeletu. Võtsin 10 bahtise kastitakso ja sõitsin edasi Jomtienile. Jomtien on Pattaya lõunapoolne osa kus on oma 5 kilomeetrine rand ja ka natuke puhtam vesi. Sõitsin Jomtieni üsna tagumisse otsa, sealt on päris Pattayasse 5 kuni 6 kilomeetrit. Mul ei olnud seekord mingit ööbimist reserveeritud ja huvitaval kombel ei olnud ka eriti vabu tube külalismajades,. Lõpuks sain siiski 500 bahti eest suhteliselt viisaka ja konditsioneeriga toa umbes 200 meetrit rannast. Esimesel päeval ringi vaadates tundus et hinnad on siinkandis natuke tõusnud. Ja mis kohe silma hakkas oli see et venelasi oli sealkandis tohutult, hilisema hinnangu järgi kohati lausa kuni 50% turistidest aga ega see mind eriti ei seganud.
Mõtlesin et seekord kirjutan väikese blogi reaalajas et hiljem oleks endal hea meenutada ja mõnel külastajal väikestviisi kasulikku infot siit ammutada. Kaasa võtsin ka kaks seebikarbi tüüpi fotokat Nikon ja Fujitsu. Väljalennu valisin 23 jaanuariks, täpselt selliseks ajaks et jõuaks Bangkokki 24 jaanuaril, esimesel viisavabal päeval. Marsruudiks oli Tallinn-Riia-Istanbul-Bangkok. Lend sujus seekord ajaliselt kuidagi eriliselt täpselt, tai immigratsiooniametnik oli ka sõbralik kuju, otsis küll tükk aega arvutist Estonia riiki ja kutsus ühe teisegi mehe appi aga lõpuks sai passi löödud 30 päevane maal viibimise tempel nagu Euroopa Liidust saabunud inimesele kohane.
Esimeseks peatuskohaks valisin Pattaya kui Bangkokile lähima rannapiirkonna sest oli soov alustuseks natuke end soojas merevees turgutada. Suvarnabhumi lennujaamas pidin Pattaya bussi tervelt 2 tundi ootama sest kõik varasemad reisid olid välja müüdud, turistipuudust siin ei tunta. Buss saabus Pattaya ja Jomtieni vahel asuvasse bussijaama Thepprasit roadi lähedal. Juba sealkandis oli näha et Pattaya turismindus on jälle kõvasti edasi arenenud sest liiklus oli meeletu. Võtsin 10 bahtise kastitakso ja sõitsin edasi Jomtienile. Jomtien on Pattaya lõunapoolne osa kus on oma 5 kilomeetrine rand ja ka natuke puhtam vesi. Sõitsin Jomtieni üsna tagumisse otsa, sealt on päris Pattayasse 5 kuni 6 kilomeetrit. Mul ei olnud seekord mingit ööbimist reserveeritud ja huvitaval kombel ei olnud ka eriti vabu tube külalismajades,. Lõpuks sain siiski 500 bahti eest suhteliselt viisaka ja konditsioneeriga toa umbes 200 meetrit rannast. Esimesel päeval ringi vaadates tundus et hinnad on siinkandis natuke tõusnud. Ja mis kohe silma hakkas oli see et venelasi oli sealkandis tohutult, hilisema hinnangu järgi kohati lausa kuni 50% turistidest aga ega see mind eriti ei seganud.
No comments:
Post a Comment