Trekking Mae Tangis

Hommikult kell 9 olingi väljas transporti ootamas, arvasin et tuleb minibuss aga oli hoopis Toyota kastitakso millel juba teised huvilised peal. Grupis oli kaks ameeriklast kes elasid tegelikult Hong Kongis, üks baski noormees , mina ja ülejäänud olid Malaisia hiinlased kes kõik rääkisid ka inglise keelt. Selgus et see baski noormees on elanud kaks aastat Hiinas ja rääkis ka mandariini keelt, nii ta jutustaski hiinlastega hiina keeles, päris huvitav oli pealt vaadata. See baski kutt oli ka kaks korda Tallinnas käinud ja üsna laia silmaringiga. Kiitis eesti naisi kah, khm. Sõit läks siis põhja poole Mae Tangi kanti, umbes 50-60 km Chiangmaist. Kiirteel uhas meie Toyota Hilux 100-ga,  olemine kiskus küll jahedaks aga väga hull ei olnud, väljas ikkagi vähemalt 25 kraadi sooja. Alustuseks väike peatus orhideefarmis.

Edasi läks sõit mingi farmi juurde kus pidi algama elevandisõit, elevante veel kohal polnud sest kõik olid sõidus. Ostsime 20 bahti eest pakikese elevanditoitu mis sisaldas banaane ja suhkruroo tükikesi. Kuna oli veidi nälg siis lasime neil ka endal hea maitsta, polnudki varem suhkruroogu söönud, päris hea oli. Varsti tulidki elevandid ja  meid paigutati kahekaupa sadulatesse.

No siin on meie elevant endale toitu lunimas, viskasime londi vahele banaanikese ja siis sai paarkümmend meetrit sõita kui jälle lont üleval ..

Selline kaunis dzungel ümberringi, temperatuur juba 30 kraadi kanti.

Kui elevandisõit läbi sai siis saadeti meid sellise raudpuuriga üle jõe, pildil ameeriklased Hong Kongist ja see baski kutt.Tüdruk töötab seal inglise keele õpetajana , 4000 dollarit kuus, pole paha.

Oligi käes aeg väikeseks lõunapausiks. Sellise banaanilehe sees pakuti  nuudli kana rooga, kana oli seal küll üsna vähe. Nuudleid on pulkadega suhteliselt lihtne süüa, ajad otsa suhu ja tõmbad ülejaäänu tagantjärele sisse.

Edasi algas dzunglimatk mööda oja üles kose juurde, see polnudki nii lihtne sest vahepeal tuli ikka mööda kive ronida ja kohati oli ka libe, Ümberringi ilus metsik loodus, siin bambusepõõsad.

Poole tunni pärast olime siis kohal ja sai ka väike suplus seal koses tehtud. Rahvast oli seal kose juures  ikka korralikult, oma paar- kolmkümmend inimest.

Allatulek oli natuke lihtsam ja kohati sai ka matkates täielikku üklsildust nautida kus kedagi näha kuulda polnud. Mõnikord pidi ka  natuke teed otsima sest mööde kive kulgev rada polnud eriti nähtav ja sai nii siit kui sealt minna..

Edasi viidi meid raftingu algpunkti, jõgi oli seal üsna  rahulik. Vestid selga, kiivrid pähe ja sõit võis alata. Igaks juhuks panin rahakoti kilekoti sisse ja õieti tegin sest püksid olid lõpuks poolmärjad.

Oli ka paar sellist kohta kus laine vett paati lõi ja ühes kohas kästi isegi paadi keskele kükitada ja paat tegi korraliku jõnksu nii et peaaegu pidid prillid eest ära lendama. Fotosid teha seal igatahes ei saanud. Teistel polnud üldse fotokaid kaasas.

Kui jõe karmim osa läbi sai siis läksime üle bambusparvedele, parv oli praktiliselt vee all nii et lõpuks olid püksid korralikult märjad. Tegelikult oli jõgi üsna madal, jalad ulatusid põhja igal pool.

Pärast vaatasin kaardi pealt et see jõgi on kanalitega ühendatud Pingi jõega mis voolab läbi Chiang Mai ja edasi voolab see veel paljude jõgedega ühinedes lõunasse ja lõpuks voolab läbi Bangkoki merre ja seal on jõe nimeks Chao Phraya. Kokku peaks selle jõe pikkus olema ikka üle tuhande kilomeetri. Koju jõudes võtsin KFC-st  jälle kananagitsad riisiga, unustasin neile öeda et no spicy ja suu põles, fakk. Kohalikest toidukohtadest saab eine 30..35 bahtiga aga seal on ka palju vähem kana nii et kõht jääb tühjaks.