Sõit Khao Lakki

Eks ühes linnas elamine hakkab ära tüütama, võtsin suuna põhja poole Khao Lakki. Mitte kaugel oma hotellist leidsin motikataksode peatuspaiga, seal oli isegi hinnakiri kuhu kui palju maksab. Bussiterminali hind oli 80 bahti kuid juht küsis 100 bahti sest pagas olevat kah ;). Mul oli üks suur ja üks väike seljakott ja nende paigutamisega motika peale oli väike probleem, lõpuks panime suure seljakoti risti esiratta kohal oleva pakikorvi peale ja väike seljakott oli mul seljas. Njah nii tuli sõita umbes 5 kilomeetrit. Bussiterminalis sain kohe Khao Laki bussi peale ja pilet maksis 120 bahti. Sõit sinna kestis kaks tundi, pärast pidin veel oma suure seljakotiga 500 meetrit vantsima enne kui oma bronnitud hostelisse jõudsin.  Khao Lak Youth Club on selle nimi ja see on tegelikult päris soliidne koht, hinnaks 500 bahti ööpäev, telekas ja külmkapp ja oma väike bassein isegi. Viskasin asjad tuppa ja läksin siis seda küla Khao Lakki uurima, põhimõtteliselt on see üks tänav mis on tegelikult Phuket-Ranongi  maantee ja kahel pool on hotellid, restoranid, poed. Buss peatub nii öelda Khao Laki keskuses mis on Mcdonalsdi juures. Mereni on sealt umbes 300 meetrit. Rand on küll kilomeetreid pikk kuid vaheldumisi väikeste kaljudega ja mitte nii hea kui Phuketis

Sai siis ka rannas vees käidud, see laine on tegelikult küll ainult meetrine ;).

Pisikesed valged krabid passivad oma urgudes

Siin paistab terve krabikoloonia olevat.

Edasi jalutades märkasin äkki puu küljes 2004 aasta tsunami mälestuspilte ja mida ma näen - kaks eesti nime seal. Päritoluriiki ei olnud nende puhul küll märgitud, teised hukkunud olid Rootsist. Khao Lak oli 2004 aasta tsunami kõige enam kannatanud piirkond Tais, vähemalt 4000 hukkunut, rohkem kui mujal Tai randades kokku.

Selline on see Khao Laki peatänav, sõin ühes restoranis lõunat ja arve esitamisel eksiti minu kahjuks kolmel korral: esimesel arvel oli 20 bahtise vee asemel  60 bahti, kirjas mingi taikeelne asi, teisel katsel oli summa valesti kokku liidetud ja tuli 20 bahti suurem number ja lõpuks kirjutati menüüsoleva 120 bahtise kalaprae asemel  130 bahti aga ma ei viitsinud enam õiendada,  jäi siis nii et 10 bahti tipiks. Siin pildil Khao Laki peatänav mis on ka maantee samal ajal. Õnneks erilist kihutamist ja suurt liiklust siin pole.

Jalgratta rentimise eest küsiti siin 120 bahti aga selle siin sai poole hinnaga.

Trip Khai saartele

Paar päeva tagasi soovitas üks reisibüroo ühepäevast trippi kolmele Khai saarele mis asuvad Phuket Townist pooletunnise laevasõidu kaugusel. Hinnaks pakuti 900 bahti kusjuures broshüüris oli kirjas1500 bahti. Läksin siis täna hommikul sinna reisibüroosse uuesti maad kuulama et homseks tripp ära osta kuid enne sisenesin  veel ühte teise reisibüroosse mis pakkus analoogset poolepäevast trippi 850 bahtiga. Kuna erilisi plaane tänaseks polnud siis küsisin naljaga pooleks et kas 800 bahti  sobib ja sobiski. Start oli kell 12.45, minibuss viis lähedalasuvasse sadamasse kus siis aega parajaks tegime ja  kell 13.30 ronisime umbes 20-se seltskonnaga võimsasse kiirpaati. Meie paat oli kah kolme Honda päramootoriga 3*225 hobujõudu, kokku siis 675 HJ....hmmm  pole paha. Sõidu ajal mõõtsin GPS-iga kiiruseks 60 km/h, täiskäigul sõites tahtis tuul prillid kaasa viia. Eelmisel päeval olin jõudnud endale osta veekindla fotoka Fuji XP200, sai ka  kohe sellega pilte tehtud.

Sadamas möödusime ühest kalalaevast, päris kena näeb välja..

Varsti jõudsimegi nende  Khai saarte juurde, möödusime ühest  aga maale seekord veel ei läinud.

Peagi jõudsime teise saare juurde, seal maabusime ja pool tunnnikest sai niisama madalas vees sulistada ja uurida. Ägedad kaljud olid.

Sai siis ka fotokas vee alla topitud ja esimesed veealused pildid käes. Sattusin pildistamisega päris hoogu. Vesi oli väga soe ja läbipaistev aga ega vee all pilti teha polegi nii lihtne sest laine liigutab sind ja fotokat kogu aeg edasi-tagasi.

Jälgi kunagistest korallidest.

Vaat see siin on tõeline relv., kokku oma 1000 HJ.

Tunni pärast korjasime asjad kokku ja nüüd snorgeldama teise saare lähedale, maale ei mindud vaid jäädi saarest paarisaja meetri kaugusele ankrusse. Hüppasin ka koos teistega vette aga seal läks jamaks sest hoovus viis paadist eemale ja oli suur tegu et tagasi saada. Avamerel snorgeldamine pole ikka hea mõte.

No ja lõpuks läks sõit siis kolmanda saare juurde, seal chillisime niisama madalas vees, vesi oli oma 30 kraadi ja äkki märkasin merisiilikut umbes 15 meetrit kaldast, hea oli et läksin sandaalidega vette.

Saar ise oli selline, äkki kuulsin hüüatust "tule ruttu siia, siin on krabi",  see polnud muidugi mulle mõeldud, kaks keskealist eesti tädi arutasid seal omavahel asju, ei hakanud seekord segama. Aga pisikesi krabisid oli seal kivide peal küll. See  saar  on mõeldud ainult turistidele, kedagi seal püsivalt ei ela ja läbimõõt on tal ka ainult paarsada meetrit.

Tagasisõit toimus samas tempos, üks kutt suvatses sõidu ajal isegi mootori peal istuda. Tai värk

Õhtul käisin veel oma lemmikrestoranis-sööklas turu lähedal  söömas, seal on selline naljakas asi et Changi õlu maksab 30 bahti kusjuures poodides on üldiselt hinnaks 31-35 bahti kui ühekaupa osta. 

Patongi ja Hai Narni rannas

No rollerit praegu ei ole, seega võtsin teemaks kohaliku transpordiga tutvust teha. See nö kohalik bussijaam mul lähedal, umbes 300 meetrit turu juures. Phuket-Patongi auto-buss väljub iga poole tunni tagant ja maksab ainult 30 bahti. Huvitav miks Ko Samuil sellist asja pole, seal on taksosõit igavene kirves. Sõit Phuket Townist Patongile võttis 40 minutit, see auto-buss sõidab muideks ka ostukeskus Central Festivalist mööda. Seekord maandusin Patongi ranna vasakusse serva ja seal on palju ruumi ning saab ise liivale visata, rannatool ikka 100 bahti. Vesi oli sogasevõitu kuid soe.

Pikalt ei viitsinud rannas vedeleda ja jalutasin mööda Patongi.Viskasin pilgu peale ka Bangla Road lõbutänavale, päeval seal suurt midagi ei toimu ja baarid on pooltühjad

Jung Ceylon oli vanasti Phuketi nimi, nüüd on sellenimeline kaubanduskeskus Patongis

Järgmisel päeval oli suund Hai Narni randa mis asub saare edelas, sinnasõit maksab siit 40 bahti. Ka seekord ei tulnud Hai Narnis pettuda, vesi oli puhas ja seekord olid ka võimsad lained mis paugutasid ikka täiega. Ilm oli praktiliselt tuulevaikne aga kuskilt India ookeanilt need lained tulid, see rand oli omal ajal ka tsunami hävituspiirkond nagu kõik Phuketi rannad.

Laines möllamine oli ülimõnus, kohati kiskus laine 2 meetriseks ja väike tsunami tunne tuli peale, ranna vasakus servas sai isegi surfilauaga surfata.

Umbes paarikümne meetri kaugusel vees olles saab tunda võimsat mõlemasuunalist veevoolu, kui laine on randa jooksnud siis tuleb ju sama vesi tagasi ja päris kõva vooluga tahab sind India ookeanile viia.

Ojee - siit ta tuleb, taamal olevad purjekad on täiesti laine varju kadunud

  Äge:  Hai Narn Beach

Ilus rand on, liivariba oma 50 meetrit,  pole palju rahvast ja müüjad ei tülita, 35 kraadi oli täna varjus.

Veidi kärutamist ja Phuket Towni vanalinnas

Täna kell 12 sai motika laenutamise aeg täis, otsustasin enne veel  paar kohta üle vaadata. Phuket Towni lõunaosas mere ääres asub Saphan Hin nimeline puhkepark, seal on ka üks pisike Hiina tempel. Tais on üldiselt kõik riiklikud ehitised rajatud väga suurejooneliselt, sama ka siin.  Saphan Hinis on võimsad spordikeskused aga täiesti inimtühi, sport ei ole populaarne siinkandis, välja arvatud tai poks muidugi. See siin on monument mis on püstitatud tinale kui Phuketi suurele tuluallikale minevikus.

Ja see siin on hiina templike, ikka teistmoodi kui buddha templid.

Hiina templites on alati mineviku tarkade meeste kujud.

See siin on ilmselt mingi hiina kaupmees sada aastat tagasi, müüb kõike mida vaja ;)

Nojah nendele tegelastele nime ei oska anda.

Video on siin:    Chinese Temple Phuket Town
 
Edasi võtsin suuna veidi läände kus kaardil paistsid märgituna mõned Viewpointid,  varsti keeraski teeots Khao Khad Views Toweri poole, tee läks päris äkiliselt mäkke ja seal see oligi.

No siit paistis Chalong Bay väga ilusasti kätte

See valge täpp vasakul mäe otsas on Phuketi Big Buddha ja selle taha jäävad Kata ja Karon Beach

Sealsamas parkimisplatsil võiks ka banaanidega maiustada aga rohelised veel.

Kõige kummalisem oli see et selle võimsa kompleksi juures polnud mitte ühtegi turisti peale minu, ei ühtegi bussi ega midagi.

No mäest allatulek oli ikka kahe piduriga..

Sõitsin veel natuke Chalongi poole, teel oli politseipatrull kes peatas kõik ilma kiivriteta motikamehed aga mul oli õnneks kiiver peas. Tegin väikese tiiru aga midagu huvitavat enam ei paistnud ja varsti sõitsingi tagasi Phuket Towni kus oma Honda omanikule tagastasin. Kell oli alles 12 ja suundusin pikemale vanalinna tuurile.  Phuket Townis  on tegelikult päris stiilne vanalinn mida Tais mujal pole näinud.