Trip Khai saartele

Paar päeva tagasi soovitas üks reisibüroo ühepäevast trippi kolmele Khai saarele mis asuvad Phuket Townist pooletunnise laevasõidu kaugusel. Hinnaks pakuti 900 bahti kusjuures broshüüris oli kirjas1500 bahti. Läksin siis täna hommikul sinna reisibüroosse uuesti maad kuulama et homseks tripp ära osta kuid enne sisenesin  veel ühte teise reisibüroosse mis pakkus analoogset poolepäevast trippi 850 bahtiga. Kuna erilisi plaane tänaseks polnud siis küsisin naljaga pooleks et kas 800 bahti  sobib ja sobiski. Start oli kell 12.45, minibuss viis lähedalasuvasse sadamasse kus siis aega parajaks tegime ja  kell 13.30 ronisime umbes 20-se seltskonnaga võimsasse kiirpaati. Meie paat oli kah kolme Honda päramootoriga 3*225 hobujõudu, kokku siis 675 HJ....hmmm  pole paha. Sõidu ajal mõõtsin GPS-iga kiiruseks 60 km/h, täiskäigul sõites tahtis tuul prillid kaasa viia. Eelmisel päeval olin jõudnud endale osta veekindla fotoka Fuji XP200, sai ka  kohe sellega pilte tehtud.

Sadamas möödusime ühest kalalaevast, päris kena näeb välja..

Varsti jõudsimegi nende  Khai saarte juurde, möödusime ühest  aga maale seekord veel ei läinud.

Peagi jõudsime teise saare juurde, seal maabusime ja pool tunnnikest sai niisama madalas vees sulistada ja uurida. Ägedad kaljud olid.

Sai siis ka fotokas vee alla topitud ja esimesed veealused pildid käes. Sattusin pildistamisega päris hoogu. Vesi oli väga soe ja läbipaistev aga ega vee all pilti teha polegi nii lihtne sest laine liigutab sind ja fotokat kogu aeg edasi-tagasi.

Jälgi kunagistest korallidest.

Vaat see siin on tõeline relv., kokku oma 1000 HJ.

Tunni pärast korjasime asjad kokku ja nüüd snorgeldama teise saare lähedale, maale ei mindud vaid jäädi saarest paarisaja meetri kaugusele ankrusse. Hüppasin ka koos teistega vette aga seal läks jamaks sest hoovus viis paadist eemale ja oli suur tegu et tagasi saada. Avamerel snorgeldamine pole ikka hea mõte.

No ja lõpuks läks sõit siis kolmanda saare juurde, seal chillisime niisama madalas vees, vesi oli oma 30 kraadi ja äkki märkasin merisiilikut umbes 15 meetrit kaldast, hea oli et läksin sandaalidega vette.

Saar ise oli selline, äkki kuulsin hüüatust "tule ruttu siia, siin on krabi",  see polnud muidugi mulle mõeldud, kaks keskealist eesti tädi arutasid seal omavahel asju, ei hakanud seekord segama. Aga pisikesi krabisid oli seal kivide peal küll. See  saar  on mõeldud ainult turistidele, kedagi seal püsivalt ei ela ja läbimõõt on tal ka ainult paarsada meetrit.

Tagasisõit toimus samas tempos, üks kutt suvatses sõidu ajal isegi mootori peal istuda. Tai värk

Õhtul käisin veel oma lemmikrestoranis-sööklas turu lähedal  söömas, seal on selline naljakas asi et Changi õlu maksab 30 bahti kusjuures poodides on üldiselt hinnaks 31-35 bahti kui ühekaupa osta.