Ko Samuilt Khao Soki rahvusparki

Üldiselt valitseb sealkandis mingi transpordimaffia või monopol ja hinnad on standardselt kokku lepitud. Ko Samuilt sõit Khao Soki maksab 700 bahti, sama hind on ka näiteks Phuketti mis on 200 kilomeetrit kaugemal. Normaalne hind Khao Sokki  oleks 400 bahti. Kui ise seigelda siis kõige raskem on Donsaki kailt edasi Surat Thani linna pääseda, sealt saaks juba riiklike bussidega odavalt edasi. Mingit ametlikku bussi seal Donsaki kail mis on 60 kilomeetrit linnast ei käi, seega ei jää muud üle kui nende maffiafirma bussidega sõita. Surat Thanis viiakse turistid reeglina kuskile äärelinna kogunemispunkti kust siis erinevatesse kohtadesse edasi transporditakse.Seal asus neil ka mingi peldikrestoran kus pudeli vee eest 20 bahti küsiti, samas 20 meetrit edasi sai pudeli osta 7 bahtiga. Need kes siis Phuketti ja Khao Sokki sõitsid topiti lõpuks mingi suure liinibussi peale, mis kõik tee peal hääletajad bussi seisma võttis. Kell 17 olin lõpuks kohal, startisin kell 8 hommikul, umbes pool aega kulus igasugu ootamiste peale. Khao Sokis olin eelmisel õhtul bronninud Nung House bungalo - 400 bahti. . Kohal polnud vigagi ainult restoran oli tiba kallivõitu.

See siin on Khao Soki jõgi mis praegusel veevaesel ajal on üsna väike.

Siin võis koraga näha kolme Taimaal levinud palmiliiki, see on tavaline kookospalm, natuke lühikese tüvega siin.

See üks teistsorti palm mida on nähtud ka Euroopas Vahemere ääres.

Ja see siin on kolmandat sorti palm ;), jämeda ja karvase tüvega.

See jälle palm number 2 koos viljadega.

Vaade Nung House bungalotele, üldiselt üsna mõnus olemine ja rahvast oli seal ka üksjagu

Järgmiseks päevaks selles Nung Houses  enam vabu kohti polnud, seega bronnisin läbi Agoda ühe teise öömaja - Smiley bungalo , see oli ainult 300 bahti ja võib olla isegi etem veel. See siis minu teise päeva bungalo mis asus miskipärast 3 meetri kõrgusel betoonvaiade otsas.

Noh teisel päeval oli kavas matk Khao Soki rahvusparki, sissepääs maksab 200 bahti ja selle eest saab põhimõtteliselt ainult matkata läbi dzhungli  kuni 7 kilomeetri kauguste koskede juurde. Kui tahta ägedamaid matku siis erafirmad korraldavad neid 500-1500 bahti pluss seesama 200 bahti rahvusparki sissepääsu eest. Näiteks sõit vaatama maailma suurimat lille rafflesiat maksab 500 bahti, 3 tundi. Selle rafflesia õie läbimõõt on 80 cm ja ta pidavat tegelikult olema parasiittaim. Mina seekord koonerdasin ja käisin küll ainult koskede juures.

Matkarada viis läbi käsivarrejämeduste bambuste metsa, need kasvasid kuni 20 meetri kõrguseks.

Rada oli tegelikult väga üksluine ja kuigi väideti et näiteks see kosk-kärestik asub 3 kilomeetri kaugusel näitas minu GPS tracker 5 kilomeetrit. Ei viitsinudki kaugemale minna sest sama rada pidi tuli ju ka tagasi tulla, kokku tuligi 9,5 kilomeetrit, arvestades hommikust kolimist Smiley bungalosse käisin läbi oma 14 kilomeetrit, täitsa kutuks võttis.

Tee peale jäid ka liaanid, tundusid üsna tugevad olema ja võiks siin vabalt Tarzanit mängida

Siin palm number 3 marjadega, nendest vist pressitakse palmiõli.